Igatahes, ma mõtlesin et annaks kerge ülevaate mis toimub mul siin nagu.
- Ilgelt tahaks, et annekas oli siin, saaks igast tsilli teha ja tupsut lendur leo’d ujutada ja üldse ringi kimada ja niisama, kuskil roosta rannas jälle end siniseks külmetada ja punaseks kõrvetada ( muide, ma nüüdseks juba vägagi pruun peale kõrvetamist, tahaks veel teha
, kui keegi tahab mind endiga roostale kaasa siis karjugu - Homme lähen talllinnnnaaaa, shoppama. Oleks täna läinud, oleks annekale buugi-buugi ehk teinud aga mis siin ikka, papi läheb homme hambaarstile ja mina ja mamps lähme kaasa. Noh ema läheb eraldi ja mina eraldi, saab veel paremaks asi minna? Jaaa, ma pean mustmiljon riiet ostma endale. Türa, homme ostan end siniseks, ausalt! Aga tegelikult tuled raudselt mingi sokipaariga healjuhul tagasi. Vaatab
- Varsti olen ma kuueks päevaks väga raskelt voodihaige, sest ma pean midagi vastu võtma enda sisse mis pole minu oma
Lugesin lehest et üks oli need kuus päeva haiglas tilgutite all. Ikka juhtub, aga mul ei ole erilist sõnaõigust ja veelvähem valikut. - ootan siiani oma kõnet saastast ja kastanist. Issi pidi surkima minema. Kõigepealt uurib välja kas ta tunneb kastani juhatajat. Sest ta tegi mulle selgeks et kui on näiteks S ja R( perekonnatuttav). Siis võetakse kohe kui tööd anda on see R- ja mina olen siis see S. Ta seletasgiu seda täpselt nii
- Tegelt on nii mõnus oma asjadega tegelda lihtsalt ja mitte kellegile ei pea aru andma miks ja kus ja kellega ja misjaoks. Lihtsalt teen ja olen rahul.
VOT TAK.
No Responses Yet to “Sõnad leiavad end”