my story, my music, my show

21okt08

”Mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi!”

Ann. says:
toimus Suur Pauk :D

Merily. says:
Ja sperma lendas kõikjale ja tekkis Maa :D

***

Ann. says:
HAHAAA

oh, kirjutaks paberile, aega võtaks ja pekkigi kastreeritud kirjast aru ei saa aga noh :D

***

Ann. says:
igast evolutsiooni asjad ajavad mu hulluks
ära ole siin, sa oled evolutsiooni tagajärg :D

Merily. says:
No sorri
Ise elad ka selle spermapaugu peal :D

***

Jne, meeletud ajurünnakud
See on nimelt minu ja Merily bioloogia õppimine, geniaalne või mis

I like your pants around your feet ,
I like the dirt that’s on your knees ,
And I like the way you still say please while your lookin’ up at me ,
your like my favorite damn disease ,
And I love the places that we go
And I love the people that you know ,
And I love the way you can’t say no to many long lines in a row ,
I love the powder on your nose!

Nickleback- favorite damn disease

Igatahes tänase päeva juurde siis. Kaval maailm on see kus me elame!

Igatahes päev algas hommikuga nagu üldiseltgi hakkab- va. nädalavahetused! Igatahes, ärkasin kukelauluga- ei telefoniga. Tuterdasin ringi ja vaatasin et mida teeb isa kodus kui ta läheb juba mingi ma ei tea päikese loojumisega tööle. Aga siis meenus et tüüp läks ju täna tlna mingile koolitusele või midagi sarnast.

Igatahes ta viis mu siis autuga kooli üle tüki aja. Koolis ennem inkat passin mingi, no kurat, miks ma siin pean olema, uni oli silmasisus kinni ja ega see X2 seda ära ka ei ajanud, ainult tekitas. Kukkusime uutele kirjutus paberitele kohe tsättima krissu ja merilyga. Krissuga rääkisime sellest ideest et võiks järgmise nädala alguses tlna minna kuna ma pean enivei hambatsiki juurde minema ja üksipäini ikka ei taha mingi tlna minna ja siis oli idee peas kohe et võiks kinno HSM3 vaatama minna. Ausalt megahea idee, aga natuke raske teostada kuna ma pole veel päris kindel mis ajaks ma endale hambatsiki aja saan, kui peale kolmapäeva siis ei saa Krissu tulla ja siis on köögat! Aga noh, ootame ja palvetame. Siis oli ajalugu mis oli vana ja igav. Klassi sisse astudes Annekas ajas mööda klassi seina ”tarantlit” taga. Me arvasime kohale istudes Merilyga et tarantel on Anneka laua alla kogunenud, aga ega me seda ei mainind. Igatahes tund oli sama mis alati, igav ja mitte igav.

Pärast seda oli Geo milles sai jälle parasjagu naerda, aga mitte midagi väga silmapaistvat, lihtsalt tuisk naerutas meid, andis meeletu koguse töölehti seoses KT’ga mis meid ootab järgmise veerandi alguses ja siis mingi teadaande et see nädal et sa 4*4A tööd teha kuna temal on aeg sada prossi ära hõivatud ja et nädal peale vaheaega saab ja kui siis ka ei tee siis korrutab töömahu kahega. Mingi naljanumber olen kui seda 4’st tööd lähen vastama. Geos on ikka nii et kui selle ära õpid mida vaja siis saad heal juhul kolme kätte, halvemal juhul jääd maailmamasuurima sõimangu osaliseks.

Ja siis peale seda oli esta mis ajas mu kuradi harja nii püsti ja nii punaseks kui veel annab minna. Mitte enda kirjandi pärast kuna ma teadsin et minu kirjand oli elusaavutus ausalt, maailm oli täis suurt iba sele hetkel kui seda kirjutasin. Aga Krissu kirjand, ausalt ta lihtsalt väänas Krissu jumala normaalselt koostatud mõtteid ja lauseid täpselt nii nagu tema tahab, türa kes tahab tema moodi kirjutada, ja siis me tulime sellisele, st Krissu tuli sellisele heale ideele et ükskord teeme sellise ettevõtmise et krijutame kõik oma kirjandid arvutiga ja ei pane nime , ala Kairi- kelle krijandid on kujunendu loomulikult juba herr Taimi lemmikuks ja siis Merily, minu ja Krissu ja veel kellegi kirjandid, et ei pane nimesi ja las hindab siis ära ja siis ütleme et meie tööd. Aga sellega võib takistusi tekkida kuna äkki ta ei pane hinndet ennem kui nimi peal jne. Ausalt ma soovitasin Krissul lasta kellelgi teisel asjatundjal lugeda seda kirjandit kuna mulle tundub et herr Taimil on umbes selline stiil et ta on saavutanud oma 12b klassi eliitkirjandist alustades Madikenist ja lõpetades näiteks Kerlist või Kaist või noh need kes käivad koguaeg tahvli ees oma kõrgsaavutusi lugemas ja nii ja siis ta loeb kohe teisi mis järgi tuleb sellise paksu masendusega et nad pole üldse NIIIII head kui olid nende esimeste omad. Ja siis kukub oma arvamusi paberile kirjutama mis ei ole üldse alati nii väga vajalikud. Okei sellised lollid eesti keele vead ja noh vahest mingid tobedad sõnadekordused või sõnade vale kasutamine aga et ta hakkab asja ideed ja lause mõtet käänama mingi ajudoonori suunas siis ma ei tea, suht halb ju!

Igatahes ma arvan, et midagi tuleks teha kuna ma arvan, et me ei ole üldse ainukesed kes seda üldse kunagi ideeks võtnud on!

Nii igatahes, peale stressirohket Eestikeele tundi mille ma veetsin endaarvates jubekerget ühiskonda õppides. PEale seda oligi Ühiskonna töö mille juba esimest lauset lugedes passin- oo, vist tuleb meeletult hea töö mul. Ühiskond on…. Minu geniaalsus piirdus täieliku maha kirjutamisega järgmisest lausest. Ühiskond on sektoritest koosnev tervik. Järgmise küsimus oli: Mis on ühiskonna sektorid Originaalsuse tipp ausalt!

Igatahes peale tööd oli mulla mulla. Ja siis oli kojuminek peaaegu, käisin muusika töid paljundamas jne.

Koju sain ka mingi hetk, ja esimese asjana tegin endale söögipoolt ja kobisin arvuti taha Gossip Girli vaatama (Chuck in Real Life) . Kusjuures maailma halvim idee ja tunne tekkis tänase osaga. Saate aru, mulle hakkas korraga idee meeldima Vanessast ja Chuck’ist, ausalt see oli lihtsalt selline kontrollimatu idee. Mulle meeldis see hetk kui, Chuck andis Blairile korvi. Kuna minu arust vajaks selle seriaali värskendamiseks just mingit väga ebaloogilist pööret, selleks et seda halli Bitchimise massi natuke värvikamaks teha. Võibolla ei pea see tingimata olema just Chuck Bassi NORMAALSEKS ja INIMLIKUKS muutumine aga midagi sellist mis ei oleks üldse normaalne Ja see ei oleks kindlasti

Teiseks vaatasin eile ununenud Simpsonite uue osa (Double, Double, Boy in Trouble) ära, ausalt nii hea.

Põhimõtteliselt käsitles osa seda kuidas Bart oli ikka mõnus kaak jne ja siis leidis ta mingi rikkurist enda sarnase ja vahetas temaga koha ära ja siis õppis väärtustama et tema pere on ikka parem ja päästis teise kuti ka hukkumissurmast mille tekitasid talle tema kasuvend ja kasuõde. Suht greisi aga hea!

Ja siis peale seriaale hakkasin õppima, alsutasin bioloogiaga ja siis tegin Jane Eyre’i essee ära ja siis õppisin veits muusikat homse õhtu kergendamiseks ära! Tegelt on jumala hea, mul kõik jv õpitud juba eelneval nädalal et nüüd vaid vaja üle korrata Nagu näiteks vene keel!

Aga hiljem ma avastasin Elu24’st et Veebruaris tuleb James Blunt Tallinna. Mul lõi kohe kurat lambikese tilisema pea kohal. Nimelt novembris emal sünna ja ma kohe mõtlesin, et kuna emale väga James Blunt meeldib ja kuna ta sai juba Iglesiase konsast mega elamuse siis oleks julmalt hea kingi idee konsa välja teha talle, sinna minek ja tagasi tulek ja pilet. Kõigepealt kontakteerusin õehakatisega. Tema arvates oli üsna hea idee, aga et vaata mis hinnad on et tahab ise ka minna, et Anni ja ta õde lähevad ka ja siis ta küsis et kas emme ikka tahab ja siis ma käisin emale mainima et tead James Blunt tuleb eestisse ja siis ta ohkas täpselt sellise ohke et jah, täiega tahaks aga raha muukski vaja. Ja siis Kadiga olime suht nõus ja nii ja siis läksin isale rääkima et mis ta arvab sellest idees ja ta oli üsna pooldav et rääkisin et kuidas ta saab ja et kadi tahab ka minna et autoga arvatavasti saaks (Anni ja ta õega) ja et emmele megalt meeldib blunt tegelt ja nii. Aga siis issi tuli teise ideega veel lagedale et ostaks talle uue mobiili ja siis käisin rääkisin seda õele (ma olin nagu vahekoridor kahe täiesti kõnevõimelise ja telefonikasutusvõimega inimese vahel) ja õde oli minuga päri et emme oleks konsast rohkem vaimustuses kui telefonist. Selles mõttes et ta pole kurtnud oma mobiili peale, jumala normaalne mobiil ja siis issi ütles et okei et teeme siis pileti ja siis ütles et kadi maksab sinna ja tagasi tuleku emmele ja issi ja mina plekime pileti! Ja siis oligi kõik korras nigu norras!

Igatahes jah, nüüd räägin R’iga ja jagelen tema käpiku üle, ostis endale täna uued poksikinnud ja aint vehib nendega

R: kuule ära seleta, tahad kakelda?

A: kus su see käpik on? mul vaja :D

R: sa saad aind vastu pead sellega , käpik

vot selline vestlus siis seljataga.

Aga jah nüüd on see hetk kus tahaks põhku keerata, aga veel ei saa, silmad on nagu ületoosi all kannatanud, ei lähe kinni

Tegelesin piltidega ka natuke: