project of life

24juuni09

God, we all need something.

Kas teil on kunagi olnud mingi vägaväga klapp mingi laulu, luuletuse, tsitaadi või millega iganes? Minul on. Suudaksin umbes sadakümme täiesti mittemõjuvat põhjust tuua miks ma jumaldan Thriving Ivory ‘t. Kui küsida, mida ma neist tean, siis julgen öelda, et mitte midagi. Kuid samas, ma ei tahagi midagi teada. Mulle meeldib kuidas nad klapivad minuga. Igat viimset laulu ma kuulan sõna-sõnalt. Sõnu pähe ei tao, kuna ei keskendu nende meelde jätmisega, vaid pigem miks need kirja pandud on. Mitte et ma soovitaks kellelgi neid kuulata. Lihtsalt mina ei suudaks neid kellegiga hetkel asendada.Täpselt sellistel mitte-midagi-teha-mõelda-jne hetkeil panen ühe loo laulma ja kohe nagu miski jookseb midagi täis. Pole enam nii armetu olla. Käed liiguvad, veri voolab ja mõtted liiguvad taas.

Igatahes, eile oli meie viimane ühine päev, kui võib nii öelda. Ulme. Kui päris natuke aega tagasi oli see minu jaoks kui väga väga halb muutus, võibolla seepärast, et ma ei teadnud, mida edasi oodata. Aga nüüd ma tean  mida oodata. Ja mis saab minust edasi. Enam ma ei karda. Eile läksin vanematega autos vaidlema, et isale ja emale mõlemale meeldis kooliaktusel kõnes olev tsitaat et tehke mingigi otsus, et halbe otsuseid saab asendada erinevate otsustega, aga kui jätad otsuse tegemata siis ei saa midagi enam teha. Mis tähendab jätab otsuse tegemata? Otsus on ka see kui otsustad peale gümnaasiumit mitte edasi minna, elada vanemate arvelt või teha juhutöid. Milline on olukord, mil sa ei otsusta? MIDAGI sa ikka otsustad ju. Kui mitte siis oleks see sama hea kui otsustad olla kaaluta olekus. Raske…

Igatahes, eile oli meie viimane päev ja mulle meeldis see. Täpselt selline päev, mis jääb meelde!

Mis edasi? Ülejäänud suvi nimelt. Pole õrna aimu ka mitte. Tööd pole. Midagi teha pole. Tuleb kiirelt midagi välja mõelda millega oma aega sisustama hakata. Neljapäevast hakkan kerget väljakutsuvat projekti korda saatma. Nimelt Kadi oli üsna vaimustatud minu viimastest joonistustest ja tahtis, et ma temast ja Raidost pildi joonistaks. Fotolt. Ma ei tea mis ta sellega peale hakkab, aga lubasin teha. Ei tea, mis sellest välja tuleb. Kuna ma pole üritanud kedagi teha kellegi nägu. Oled lihtsalt joonistanud portreesi, kehasi jne. Aga mitte nii, et tulemus oleks kellegi nägu. Niiet see saab olema omamoodi barjääri ületamine. Selleks pean aga neljapäevani ootama, et saaks linna isaga, osta uusi harilike ja vaatan ehk leiab veel hädasti vajaliku asja.

Täna käisin õues ja jäädvustasin aeda seisus 24 Juuni

Filed under: Igav päev   |  Leave a Comment