so mature

30juuli09

tädi Ann, oii so mature )

Läksin tööle mingi poole üheksaks ja jaurasin seal tükk aega ennem kui lehed sain ja lastele need sain jagada. Kui koju tulin käisin kaupsist läbi ja ostsin saiavormi, heegelnõela ja niidi emme jaoks et ta mu rätikutele pitsi heegeldaks külge ning miljon nööpnõela kuna need on meil lihtsalt igalepoole ära kadunud. Need kaovad kiiremini kui patsikummid.
Igatahes tee peal koju umbes poole peale natuke peale haapsalu kolledžit nägin ma üht kortsukoera, need on need tõukad. Ta oli nii nunnu. Aga siis sähvatas mulle et meie tänaval on ka ju koertsukoerad kaks tükki, kuuluvat notari perekonnale. Ja ma tükk aega jälitasin teda, ja kuna ta suundus pargi poole siis oletasin et see ongi nende oma. Helistasin emale et mis ma teen et ta mulle kätte ei taha anda aga ära ka ei jookse. Või noh, asi oli pigem selles et ma ei haara iga võõra koera rihmast kinni ja ei looda et ta mulle kallale ei tuleks. Emme ütles et mine koputa notarite uksele et neil ennem ka ära jooksnud nii et nad ise ei teagi, et las siis otsivad ja nii. Mul mingi jajah. Aga siis suundus kutsu pargi vahele, sinna metsa kanti ja ma mõtlesin et kurivaim kui ma jõuan lõpuks notarite ukse taha siis pole mul neile muud öelda kui et koer on kadunud mida nad oleks ise ka võinud vabalt ise avastada ja et ma lasin koeral minna kuna ma ei julgenud tast kinni võtta, aga leidsin et tulen ikka teatan, tehke mis tahate. Absurdne lahendus ju. Siis ma otsustasingi talle järgi joosta. Kuna ta ikka veel kartis mind, võibolla sp et mul on massive postimaja krõbisev kott, mis tegi sellist häält nagu oleks rahet sadamas. Aga lõpuks kui ta tükk aega ühe posti kallal uuris tuli mulle meelde et mul on ju saiavormi mida ostsin kaupsist. Niisiis meelitasin sellega ta enda ligidale ja võtsin tasakesi rihmasti kinni. Ja tegin tükk aega pai ja kukununnutasin et ta minuga harjuks. Ja siis hakkasime tasapisi niivisi koperdades pargi keskelt kodu poole suunduma. Vahepeal lasin tal poste kaeda jne. Ja siis viisin ta koju ja koputasin uksele ka et teine teie kutsu koju. Nad ei teadnudki et ta kadunud, aga olid väga tänulikud. Jutustasin paari sõnaga meie seikluse ja nad tänasid väga
Päev korras ^^

Blogged with the Flock Browser

Tags: neljapäev, korstsukoer

Filed under: Tavaline päev   |  4 Comments